Lian Orluli-10,Jullo,2025 – Governu lokál liu husi Autoridade Munisípiu Ainaro hamotuk ho Serbisu Munisipál Saúde, hahú diskusaun sériu forma forsa tarefa espesiál ida hodi atende no halo advokasia ba prevensaun moras raiva, ne’ebé foin lalais ne’e sai preokupasaun saúde públika iha Teritóri Timor Laran hotu.
Raiva, ka moras asu-fuik, maka moras viral maka hamate ema, ne’ebé maka hada’et liu hosi animal ou asu tata. Moras ne’e ataka sistema imunidade sentrál, kuandu la atende lalais bainhira la hetan tratamentu antes sei hetan sintoma sira hanesan isin manas, ulun Moras, halo laran sa’e no isin malirin. Tuir dadus hosi Organizasaun Mundiál Saúde (OMS), ema liu 59.000 maka mate, tanba moras rabies, ho maioria hosi vítima sira mai hosi zona rurál sira ho asesu limitadu ba vasina serbisu médiku sira. Rekoñese risku ne’ebé hamosu husi moras Raiva, liu-liu iha área rurál no remota sira hanesan Ainaro, tanba ne’e governu munisipál liu husi serbisu Saúde Munisipál no serbisu Munisipál Ministériu Agrikultura Peskas,Pekuaria no Floresta, oras ne’e iha hela faze konsulta deskusaun hodi estabelese ekipa Refere.
Forsa Tarefa Raiva nian. Grupu ida-ne’e sei kompostu hosi reprezentante governu nian, Lideransa komunitáriu, pesoál médiku sira, veterináriu sira, líder komunitáriu sira, PNTL no ONG sira ne’ebé serbisu iha saúde no bem-estar animál nian.
Benedito Mendonça Santos Diretur SMS Ainaro hatete katak, forma Ekipa task force ne’e ho objetivu atu hasa’e konsiénsia públiku, hametin supervizaun ba animál doméstiku, no fó asesu ba vasinasaun tantu ba ema no animál sira.
“Ami haree katak presiza aprosimasaun integradu ida. Rezidente barak seidauk komprende perigu sira hosi moras-rabia no oinsá prevene. Forsa tarefa ida-ne’e sei hetan knaar hodi fó edukasaun, halo vasinasaun sira iha masa, no estabelese sistema ida relatóriu lalais nian bainhira mosu mordida ida”, hatete Diretur SMS Benedito Mendoça.
Nune’e nia hatutan liu husi forma ekipa ida ne’e atu alerta informasaun ba komunidade sira, bainhira hetan asu tata tenki lori lalais ba iha sentru Saúde ou postu saúde ne’ebé besik, atu ne’e bele kombate lalais moras Raiva ne’e.
Diskusaun sira kona-ba formasaun grupu ida-ne’e nian mós envolve ofisiál sira aldeia no suku nian, haree ba papél krusiál hosi líder lokál sira iha diseminasaun informasaun ba públiku no apoia implementasaun polítika iha terrenu.
Governu mós iha planu atu kolabora ho organizasaun internasionál sira ne’ebé durante ne’e fó apoiu ativu ba kampaña kontrolu raiva iha Timor-Leste.
Prezidente Autoridade Munisípiu Ainaro Manuela Georgina Carmo Bucar Corte-Real, husu ba ekipa trefa atu divulga informasaun kona-ba moras raiva ba komunidade sira nune’e komunidade sira bele kompriende
“Ita hatene moras raiva ne’e moras foun ida ne’ebé foin akontese, no komunidade sira sedauk hatene lolos saida maka moras raiva ne’e, tanba ne’e ohin ita relaiza reuniaun ne’e hodi forma ekipa tacs force ba moras Raiva nian ,vasina ne’e ita lansa ona atu konbate moras raiva, nune’e ekipa bele halo servisu hodi alerta informasaun ba komunidade sira antes hada’et iha munisipiu Ainaro, no husu ba ekipa tarefas ne’ebé forma tenki divulga informasun to bá iha komunidade sira, atu nune’e sira bele kompriende, nune’e sira bele lori ba vasina iha iha ekipa vasinador raiva nebe’e ekipa veternaria estabelese ona iha suku tarjetu sira”, PAM hatete iha reuniaun forma ekipa Tac forces
Etapa inisiál sira ne’ebé maka forsa tarefa sei foti inklui: Halo mapa ba área sira ne’ebé maka iha tendénsia ba moras-raiva. Divulgasaun husi suku ba suku no uma ba uma kona-ba perigu sira moras-raiva nian no ninia prevensaun.
Ekipa sei hala’o Formasaun ba traballadór saúde lokál sira no ekipa taskforce no voluntáriu sira hodi maneja kazu refere sira. Fornese estoke vasina anti-rabia (VAR) iha fasilidade saúde Munisipiu hotu-hotu. Governu lokál hein katak inisiativa ida-ne’e sei hamenus númeru kazu rabia nian ba komunidade, hasoru moras Perigu ne’ebé bele prevene. Ho involvimentu ativu husi elementu hotu-hotu husi komunidade, Ainaro hein atu sai modelu ida ba kontrolu raiva ne’ebé susesu iha nivel Munisí piu.
Jornalista : Selita Xavider
Editór : Clementina Fátima