Lian Orluli, 19 Janeiru 2026 – Governu, liu hosi Ministériu Ensinu Superiór, Siénsia, no Kultura, implementa fila fali rejime hakbi’it rejistu ensinu superiór espesiál ba estudante sira hosi família ho rendimentu ki’ik iha Munisípiu Ainario Polítika ida-ne’e iha objetivu atu habelar asesu ba ensinu superiór ba ema kiak sira, maibé nia implementasaun nafatin aprezenta dezafiu lubuk ida.
Benefisiáriu programa rejime hakbi’it, Joaquim Mendonça, hato’o agradesimentu ba oportunidade tama iha UNTL, maibé sei destaka hela problema ne’ebé akontese iha tinan kotuk.
“Oportunidade ida ne’e exelente, maibe governu presiza hadia sistema, tanba tinan kotuk mosu obstaklu ne’ebe desvantajen ba estudante sira, problema ne’ebe maka ami hasoru maka buat ida sistema sira ne’eb’e iha, aleinde ne’e iha mos defikuldade ida maka osan ba transporte laiha, durante ne’e ami sukat hela, osan ne’ebe maka ami gasta ba iha tarnsporte no fotokopia sira ne’e makas liu fali kada fulan selu semester ne’e, tanba ne’e husu ba governu, liu husi Ministeriu Edukasaun aumenta osan iha transporte nian” . nia hateten.
Koordenadór Nasionál Ministériu Ensinu Superiór, Siénsia, no Kultura, Sebastião Pires, esplika katak prosesu selesaun ne’e hala’o liu hosi komisaun Asesu Ensinu Superior no entrevista husi ekipa UNTL no IPB, tuir polítika ministériu nian 2025, ne’ebé inklui rejime admisaun hamutuk 16. Husi Munisipiu Ainaro, estudante na’in hitu de’it mak deklara susesu ba tinan akadémiku 2026 nian.
“Ohin, ekipa Ministériu Ensinu Superiór, Siénsia no Kultura liu hosi KES hamutuk ho UNTL no IPB hala’o etapa selesaun rejime hakbi’it bazeia ba polítika diplomátika 2025 ministériu nian ne’ebé inklui superrejime hamutuk 16”.dehan Kordenadór Sebastião
Koordenadór Nasionál Ministériu Ensinu Superiór, Siénsia, no Kultura ne’e esplika, rejime hakbi’it ne’e espesialmente dirije ba família sira ne’ebé Ekonomikamente desfavoresidu nune’e sira bele asesu nafatin ba ensinu superiór loloos.
“Liu husi oportunidade ne’e, ami fó hela opportunidade ba família sira ne’ebé Ekonomikamente desfavoresidu atu asesu ba UNTL. Estudante sira nafatin selu propinas rasik, maibé fatin ho universidade privada sira ne’ebé kobra mensál aas liu, UNTL, nu’udar iha instituisaun ensinu fulaniór públika, cobra de’it US$30 nia kada,”.nia hatutan
Nia sublinha tan, prosesu rejistu hahú ona iha fulan-Outubru, enkuantu etapa ezame hala’o ona iha fulan-Dezembru.
“Ami-nia faze rejistu hahú iha fulan-Outubru, no faze teste ne’e hala’o iha fulan-Dezembru. Ohin, espesifikamente iha Munisípiu Ainaro, iha estudante na’in-hitu hosi rejime hakbi’it ne’ebé hola parte iha etapa entrevista hodi tama iha UNTL-IPB iha tinan akadémiku 2026,” dehan Koordenadór Nasionál Ministériu Ensinu Superiór
Maski governu reklama katak propinas iha UNTL relasivamente asesivel, ho US$30 kada fulan, balun fiar katak kustu sai nafatin todan ida ba família sira ho rendimentu kiik se la hetan balansu hosi sistema asisténsia ne’ebé klaru no oportunu. To’o ohin loron, seidauk iha esplikasaun detallu kona-ba apoiu adisionál, hanesan subsídiu ba hela-fatin, transporte, ka dormitóriu ba estudante sira hosi área remota sira.
Parte seluk mos, Ermelinda Mendonsa hanesan benefisiariu foun nia agradese tebes bele asesu rejime hakbit, nune’e bele asesu iha UNTL
“Ohin hau mai foin tuir teste ba rejime hakbit ne’e, hau nia parte kontenti tebes tanba hau mos bele hetan oportunidade ida ne’e, no hau mos sei aproveita ho diak bainhira hau iha universidade” Ermelinda hatete
Observadór edukasaun lokál sira fiar katak la-hó hadi’a sistema administrativu no transparénsia iha selesaun, rejime espesiál iha potensiál atu sai de’it polítika simbóliku ida. Sira husu ba governu atu la’ós de’it foka ba selesaun admisaun maibé mós atu asegura kontinuidade estudu sira ba estudante sira ho rendimentu ki’ik to’o graduasaun.
Governu hein atu halo kedas avaliasaun abranjente ida kona-ba implementasaun rejime espesiál ida-ne’e, atu nune’e meta atu halo igualizasaun ba ensinu superiór sira sente duni hosi ema sira ne’ebé ladún iha sorte, la’ós de’it figura ida iha relatóriu anuál.
Jornalista : Odelia de Araujo Orleans
Editor : Clementina Fatima




































