Lian orluli -20 de agostu de 2025, vetaranu Abilio dos Santos Belo, Kodigu “Fera-Lafaek”, tenke deskobre ona ba públiku, tenke hatene tanba-sa akontese 20 de agostu 82.
”Hanesan autor ne’ebe envolve direitamente kau ne’ebe mak akontese iha altura ne’eba razaun, ema hotu iha públiku tenke hatene tanba saida mak mosu 20 de agostu 82. Ita labele koalia hela deit 20 de agostu 82, ninia abut ne’e husi ne’ebe, ita tenke hatene klaru, no klean. Agora, objetivu iha 20 de agostu ho razaun saida? ita hotu hatene katak istória timor leste nee liu-liu ita nia maun bot Kayrala Xanana Gusmão, ninia intervensaun no istória ne’e, depois de baze de apoio rahun, atu hatutan funu ne’e hodi hatutan kumpri ba tempu naruk, atu buka deit ema sira loro- monu ne’e araska oituan, entaun iha momentu ne’eba konsege hetan FALINTIL husi loro monu. Objetivu ne’e para deside komferensia 3 de marsu 81. Husi 3 de marsu 81 ne’e nia objetivu mak atu hatutan funu ho razaun mak timor leste ne’e, nia FALINTIL sira mate mohu ona. Entaun husi meus sira ne’e maka husu ba povu timor leste iha ne’ebe deit, objetivu ho razaun ne’e hatutan funu ne’e tanba FALINTIL sira mate hotu ona, razaun ida ne’e mak hodi mosu ona 20 de agostu 82.” dehan Veterano Abilio “Fera-Lafaek”
Veteranu Fera-Lafaek hatutan tan, husi levantamentu 20 de agostu 82 resulta ema barak mate, ema balu mai soe iha Jakarta-II, husi mauchiga dados ne’ebe rejistu ema 11 sedauk konta ho suku rua Mulo ho Nuno-moge
”Husi Mau-chiga ne’ebé rejista hamotuk 11, miabe’e, husi suku tolu nian envolve hotu mak Nunu- mogue, Molu inklui Mau-chiga. husi dados ne’e, resistu ona iha lei pensaun vetaranu, barak hetan ona direitu ida, rua maka seidauk, mas iha ona prosesu para governu iha resposabilidade, maibe balu seidauk tanba ne’e governu iha ona resposabilidade, presiza duni governu tau atensaun.”dehan veteran ne’e.
Trajédia Mau-chiga iha tinan 1982 hanesan kanek klean ida iha istória Timor-Leste nian: rezisténsia hasoru ukun koloniál tuir fali ho atrosidade sira hanesan kapturasaun masal, violasaun, deslokasaun forsada, no vítima atus ba atus, liu 117 mate diretamente no 145 seluk mate tanba hamlaha ka moras durante dezlokasaun. Besik 20% hosi populasaun Mau-chiga nian, inklui feto no labarik barak, lakon moral fíziku no psikolójiku hosi akontesementu ne’e
Memoriál ba trajédia ida-ne’e importante la’ós de’it hanesan lembransa ida ba pasadu nakukun ida, maibé hanesan lian ida, liu-liu ba feto sira ne’ebé hetan vítima dala rua: nu’udar sidadaun no nu’udar sobrevivente sira hosi violénsia jéneru nian. memoria ida-ne’e hatudu katak feto sira iha Mau-chiga nian la’ós de’it objetu sira nia hakarak terus, maibé hanoin ida hakarak ukun rasik aan no mós, sujeitu sira hanesan narrativa rekoñesimentu nian. Sira mai hamutuk atu harii solidariedade, kontinua luta ba justisa no memória moris.
Legadu husi trajédia ida-ne’e sai hanesan avizu ida: husik istória violénsia no presaun ida-ne’e labele haluha. Liu hosi rekoñesimentu públiku, edukasaun, no respeitu ba sobrevivente sira, liu-liu feto sira. Timor-Leste bele kuda futuru ida ne’ebé justu liu, umanu, no empoderadu liu, bazeia ba memória restitutiva no refletiva.
Jornalista: Odelia/ lucia
Editor : Clementina Fatima