Lian Orluli – 29 Outubru 2025, Orasamentu Geral Estado 2026 Ainaro propoin Miliaun $9,752,205. ne’ebé foka liu ba iha kapital dezenvolvimentu.
Husi Orsamentu refre kategoria Saláriu no Vensimentu sira: $2,300,425 Vendas no Servisu Atuál sira: $948,342 Transferénsia Públika sira: $708,943 Kapitál Menór: $300,000 Kapitál Dezenvolvimentu: $2,494,495
Xefe departementu Planeamentu Xisto Albes klarifika, huis orsamnetu fere kompara ho tinan 2025, iha Mudansa
“Orsamentu tinan 2026 ho montante $9,752,205, ne’ebé aumenta, kompara ho tinan kotuk ho montante $7,879,212. Aumenta ida-ne’e foka liu kapitál dezenvolvimentu. Iha esbosu orsamentu, kapitál menór propoin iha $300,000, diminuisaun uitoan hosi $400,000 ne’ebé aloka iha 2025. Entretantu, kapitál dezenvolvimentu sa’e maka’as ba $2,494,495” Esplika Xisto
Tuir Xefe Departementu ne’e, Proposta ne’ebé submete ona ba Komite Revizaun Orsamentu hodi, hein aprovasaun finál hosi konsellu parlamentár durante debate OGE 2026 nian.
Aumentu iha fundu dezenvolvimentu ne’e reflete kompromisu governu nian atu aselera projetu estratéjiku sira no hasa’e kapasidade infraestrutura públika iha setór oioin. Maske iha ajustamentu ba item kapitál menór sira, orsamentu totál reprezenta kreximentu maizumenus 24% kompara ho 2025.
Xefe Dirasaun Planeamentu, Xisto Albes Lemos afirma katak aumentu ne’e foka liu ba kapilat dezmenvolvimnetu no investimentu iha ativu produtivu, ho esperansa atu hamosu impaktu ekonómiku sustentável iha futuru.
“Orsamentu iha 2025 kompara ho 2026 iha mudansas oituan, iha 2025, orsamnet $7 mill ital, kompara ho 2026 sae ba iha $9 mill ital, foka liu iha apital dezemvolvimnetu” dehan Xisto Albes Lemos
Planu orsamentu ida ne’e sei iha hela diskusaun nia laran no sei halo revizaun klean liu tan molok hetan aprovasaun iha enkontru orsamentu fin de ano husi asemleia parlamentar ba OGE 2026.
Entertantu, Relatóriu Dezempeñu 2025 Atinji %46 iha tama ba trimestre dahaat tinan 2025, rezultadu dezempeñu interinu hatudu progresu pozitivu, ho realizasaun atinji % 46 hosi alvu anuál.
Tuir dadus interinu ne’ebé halibur husi relatóriu internu sira, maioria indikadór xave sira hatudu tendénsia kreximentu ne’ebé estável. Unidade serbisu oioin ultrapasa ona sira nia alvu sira ba trimestre datoluk, maski área oioin presiza nafatin aselerasaun.
“Foku ba restu tinan 2025 nian sei iha optimizasaun rekursu sira no kompleta programa prioridade sira hodi asegura atinjimentu tomak hosi alvu annual” dehan Xisto.
Avaliasaun klean ida kona-ba realizasaun orsamentu no rezultadu atividade sira mós hala’o hela atu asegura dezempeñu sustentável iha 2026.
“Ho realizasaun pursentu 46 iha trimestre dahaat, ami optimista katak ami bele atinji ami nia alvu finál tinan nian liuhosi estratéjia sira aselerasaun nian no reforsa koordenasaun intersetoriál”, Hakotu
Jornalista : Ekipa Redasaun
Editor : Clementina Fatima




































