Lian Orluli – Nasaun RDTL kontinua haka’as aan atu hadia sidade ne’ebé organijadu, seguru no umanu liu. passu inportante ida ne’ebe maka dezenvolvimentu area kolesaun no destruisaun iha kapital Dili .
Liu tiha tinan 21 Timor Leste uku aan, Kapital Dili maka sai hanesan fatin tranjitoriu ba povu husi munisipiu 13, ,tanba-ne’e konudade barak maka hela iha Kapital Dili hodi buka moris, konsidera ona kapital Dili maka sentru ba ekonomia, komunidade faan no sosa bele hetan osan ho lais, servisu diak sira konsentra iha Dili, Hospital diak, inklui asesu ba edukasaun diak.
Tinan 2023, Governu konstituisional da sia (9) liu husi SEATOU hamotuk ho ekipa konjunta deside halo despeza administrative, hala’o eviskasaun no alargamentu estrada iha kapital ho objektivu atu hadia sidade no ordementu iha teritoriu,nune’e kapital Dili bele sai sidade ne’ebé mos no organijadu, nune’e dezenvolimentu lao tuir espetativa timor oan hotu nian.
Ekipa konjunta ne’ebe lidera husi SEATOU bazeia ba dekretu lei 3/2024,loron 17/janeiru. Altersaun dahuluk dekretu lei numeru 3/2008 loron 27/agostu kona- ba ijene no ordem públiku
Nune’emos iha dekretu lei nomeru 51/2016,iha loron 28 dezembru kona ba licensimentu públisitaria.
Dekretu lei nomeru 2/2017,/22 fulan marco,kona-ba sistema residiu solidu urbanu, Maibe’e dekretu lei no 3/2017/22 fulan marco kona –ba rejime jona estasionamentu durasaun limitadu.
Passu ida ne’e la’os ho dezafius. maibe’e governu interse,iha komprimisiu konstituisional , no iha lei nia laran hodi lori,prinsipiu diretus huamanu ne’ebé aas no sei konsidera sidadun sira nia kondisaun social.
Mudansa ida nee loke oportunidade ba governo lokal sira, atu halo preparasaun atendementu ba komunidade Ainaro oan, baihira governu prepara dezenvolvimentu infrastruktura bajika sira, iha munisipiu Ainaro. Aleinde ne’e atu fo hanoin ba komunidade hodi kontribu ba governu hadia dezenvolvimentu, komunidade mos presiza hatene lei no ordem públiku
Evikasaun ida ne’e atu kontribui ba estadu RDTL liu –liu ba nia povu Ainaro oan sira hodi hahú moris iha nia ambiente rasik tuir tardisaun kultura ne’ebé harii nanis ona husi bei ala sira. katak Futur Timor –Leste nian, diak liu ba nia povu tomak, Ainaro lao ho nia lema “Roman Domin, Roman Dame”.
Prezidente Autoridade Munisipiu Ainaro , Manuela Georgina Carmo Bucar Corte-Real, koalia kona-ba dezenvolvimentu munisipal iha pilar haat maka inportante, dezenvolvimentu Sosial, Ekonomiku, Infrastruktura no Instituisional.
“Koalia kona-ba dezenvolvimentu munispál, iha pilar haat maka inportante atu tau iha konsederasaun, primeiru maka dezenvolvimentu sosial,dezenvolvimentu ekonomia,infrastruktura, ikus liu maka dezenvolvimentu intituisionál. Iha kontekstu Ainaro nian dezenvolvimentu infrastruktura ne’e inportante tebes hodi bele inpulsiona, dezenvolvimentu ekonomiku nomos setór sosial. Infratruktura ne’e rasik ita kria kondisoens ,hanesan estrada bele fasilita, konektividade husi postu mai iha munisipiu nune mos husi munisipiu ba munisipiu seluk ida ne’e inportante , hodi inpulsiona aktividades iha setór atividade social nian nomos iha dezenvolvimentu setór ekonomia”.
Lideransa Masimu ne’e hatutan, koalia kona-ba dejemvolvimentu iha munisipiu Ainaro sei hasoru difikuldades bainhira atu halo alargamentu estradas hasoru ho komunidade sira ne’ebé nia uma hetan afetadu.
“ Difikuldade sira ne’ebé infreta maka, hasoru komunidade nia uma, entaun oinsá maka atu husu komunidade sira hola parte ba iha dejemvolvimentu ida ne’e, baihira halo alargamentu maka kona ita bo’ot sira nia uma karik, governu atu hare deit ba uma maibe’e kona-ba rai ita bo’ot sira tenki oferese. Ba dejemvolvimentu ne’e rasik ita bo’ot sira maka sei sai benefisiariu, ita komunidade maka sei sai benefisiariu ba dezenvolvimentu infrasatruktura ne’e rasik”
Aleinde ne’e Prezidente Autoridade husu ba komunidade sira ne’ebé okupa espasu públiku, no fasilidades públiku sira hodi bele hamamuk fatin refere ne’ebé governu planea hodi bele husik mamuk, nune’e iha prosesu dezenvolvimnetu bele lao ho diak.
“nune’e mos ba espasu públiku ne’ebe maka governu planea atu dejemvolve efasilidades públika sira ne’ebe maka governu planea atu dejemvolve, nune’e hodi belehamoris aktividades Sosiál, ekonomikas. esprea katak ita bo’ot sira tenki kontrubui oferese fatin no husik mamuk fatin sira ne’e , nune’e Governu atu bele kria kondisoens tanba iha futuru ita bo’ot sira maka sai benefisiariu”
Entertantu iha Munisipiu Ainaro, Autoridade kria ona ekipa konjunta husi linhas mineteriais sira, sei tun ba terenu hodi halo sosialijasaun lei oredem públika ba komunidade sira
Jornalista : Ekipa Lian Orluli
Editor : Lian Orluli