Lian Orluli — Prezidente Autoridade Munisípiu, Manuela Georgina Carmo Bucar, subliña importánsia prezervasaun ambiente liuhosi programa kuda ai-(bamboo) nu’udar solusaun hodi rezolve erozaun no dezastre naturál ne’ebé akontese beibeik iha rejiaun Ainaro. Iha ninia deklarasaun, PAM esplika katak rai iha Ainaro iha kapasidade absorsaun bee ne’ebé aas tanba ne’e bele halo rai-halai no erozaun. Tanba ne’e, governu no komunidade hahú introdús plantasaun bambu nu’udar medida protesaun ambientál ba tempu naruk. Nia haktuir katak kuda Au (bamboo) la’ós de’it kontribui ba konservasaun floresta no protesaun rai maibé mós iha valór ekonómiku ne’ebé bele ajuda hasa’e rendimentu lokál. "Se ita kuda, ita mós tenke kuidadu. Aleinde proteje rai no ai-oan, Au-(bamboo) mós bele sai fonte rendimentu ba komunidade," dehan Manuela. Prezidente Autoridade ne’e mós enkoraja komunidade Ainaro atu utiliza rai mamuk iha área foho liuhusi kuda Au ka bambu, ne’ebé iha valór ekonómiku no mantein estabilidade rai. Entretantu, Diretór Ezekutivu Institutu IP Bambu, Sr. Abilio I.A. Barros, haktuir katak programa ne’e nu’udar pasu dahuluk molok habelar ba área sira seluk iha Timor-Leste. Tuir nia, programa nasionál kuda bambu ne’e sei hahú iha Ainaro no depois sei introdús ba munisípiu balun seluk. Nia mós revela katak nia instituisaun prepara ona sentru viveiru no fasilidade apoiu sira iha Posto Maubisse hodi apoia programa ne’e nia sustentabilidade. “Programa ne’e hahú iha Ainaro hanesan modelu ida ba espansaun ba área sira seluk,” esplika Abilio Barros. Programa reflorestasaun bazeia ba bambu ida-ne'e hein atu hamenus risku dezastre naturál sira, mantein sustentabilidade ambientál, no loke oportunidade ekonómiku foun sira ba komunidade lokál. Esj: Felicia Durian Editor : Clementina Fatima





































