Lian Orluli —Mau-Nuno, Mau-Suca, 3 Juñu — Ho tinan 30, Sabina Bianco Xavier moris hakmatek deit iha nia uma, labele la’o, ko’alia, ka hala’o knaar báziku moris nian mesak. Nia defisiénsia fíziku ne’ebé totál halo nia depende deit ba nia família. Maibé, aleinde nia limitasaun fízika, Sabina hasoru obstákulu seluk ne’ebé todan hanesan: falta dokumentu identidade nian ne’ebé impede nia atu hetan asesu ba apoiu sosiál ne’ebé tuir lolos nia hetan direitu nu’udar sidadaun timoroan.
Iha uma kiik ida iha suku Mau-Nuno, iha aldeia Mau-Suca, Sabina nia moris realidade dook husi publiku nia matan. Enkuantu sidadaun barak iha asesu ba programa asisténsia sosiál estadu nian, iha nia nafatin invizível ba sistema, esklui tanba nia laiha dokumentu esensiál sira hanesan sertidaun moris no kartaun rejistu eleitorál.
Situasaun ida-ne’e revela realidade preokupante ida iha área rurál balun iha Timor-Leste: sidadaun vulneravel sira kontinua hetan privasaun hosi direitu báziku sira tanba servisu públiku sira la konsege to’o ba sira.
Tuir família sira, Sabina sofre defisiénsia maka’as dezde ki’ik. Nia labele la’o ka komunika verbalmente. Nia pasa loron no kalan sira toba iha nia kuartu deit, depende deit ba nia aman no maun-alin sira.
“Nia labele la’o ka ko’alia. Nia hela iha kuartu laran loron no kalan. Nia sai de’it bainhira ami lori nia sai ba li’ur. Nia labele tuur iha kadeira no gasta nia tempu barak liu toba de’it,” dehan nia alin, Joanina
Nia aman, João Xavier, ko’alia kona-ba nia oan-feto ho mistura domin no moras nian. Nia hanoin hikas katak Sabina mak labarik feto neʼebé bonita no ninia kondisaun afeta tebes família nia moris.
“Nu’udar aman laran moras ha’u haree nia hanesan ne’e, bainhira nia inan sei moris nia inan maka loron-loron tau matan ba nia, hafoin nia inan mate, ha’u ho nia maun-alin sira kontinua tau matan ba nia,” nia dehan.
sustenta oan na’in ualu, João Xavier depende ba to’os hodi fó han nia família. husi to’os ne’ebé nia iha maka ajuda finansia ninia oan sira seluk eskola, maibé susar ekonómiku limita ona ninia aspirasaun barak no labele realiza nia oan sira nia mehi .
“Ha’u hakarak ha’u nia oan sira hetan edukasaun ne’ebé di’ak, maibé ha’u laiha osan ne’ebé sufisiente atu garantia ida ne’e,” nia lamenta.
Enkuantu luta responde ba nesesidade loro-loron ba nia família nia sobrevivénsia, agrikultór ne’e mós preokupa beibeik ho nia oan Sabina nia futuru. La ho asesu ba apoiu sosiál, nia oan-feto ne’e nia kuidadu depende tomak ba família sira.
Sabina nia kazu hamosu pergunta kona-ba efikásia hosi mekanizmu inkluzaun sosiál ba ema sira ho defisiénsia grave. Oinsá sidadaun ho defisiénsia bele asesu ba servisu públiku no hetan dokumentasaun? No tanba saida maka estadu kontinua ezije prosedimentu sira ne’ebé família vulneravel barak labele kumpre?
Líder komunitáriu suku Mauno Valente Ramos Bianco rekoñese falta dokumentas sai hanesan obstákulu boot ne’ebé impede Sabina atu hetan benefísiu husi asisténsia sosiál.
“Loos katak Sabina moris ho defisiénsia totál dezde ki’ik. Nia hetan apoiu balun hosi komunidade, maibé nia labele asesu ba nia direitu sira tanba nia laiha dokumentasaun nesesáriu”, nia hatete.
Hasoru realidade ne’e, líder komunitáriu ne’e husu ba instituisaun relevante sira, partikularmente rejistu sivíl no STAE atu mai to’o iha suku no hala’o prosesu dokumentasaun iha fatin.
“Los duni Sabina sedauk iha dokumentu hodi asesu ba nia diretu, tanba ne’e rekomenda ba parte relevante sira se bele mai halo prosesu tramentu dokumnetu ba sidadun sira ne’ebé ho kondisaun difesiensira iha fatin”, dehan Lideransa komunitariu suku Maununo, Valente Ramos Bianco, via telefone
Pedidu ne’e simples: atu fornese dokumentu sira ba sira ne’ebé labele halo viajen.
La’ós de’it istória ida kona-ba kiak ka defisiénsia, Sabina nia moris revela frakeza estruturál sira ne’ebé kontinua husik sidadaun sira ne’ebé vulneravel liu iha kotuk. Tinan tolunulu hafoin nia moris, nia laiha nafatin dokumentu sira ne’ebé prova nia ezisténsia iha estadu nia oin.
Enkuantu prosesu administrativu seidauk rezolve, Sabina kontinua toba iha kuartu hanesan, dependente ba domin hosi nia família no solidariedade hosi komunidade. Nia hein direitu sira ne’ebé tenke hetan garantia, la’ós hanesan favor ida, maibé hanesan obrigasaun ida hosi sosiedade ida ne’ebé hakarak sai inkluzivu no justu.
Ekipa Redasaun




































