Lian Orluli 26,Maiu — Iha munisípiu Ainaro, família barak mak kontinua hasoru difikuldade sériu hodi asesu ba servisu saúde ne’ebé báziku liu. Maski Governu Timor-Leste anunsia beibeik progresu iha setór saúde nasionál, realidade ba ema sira ne’ebé hela iha aldeia remota konta istória ne’ebé diferente tebes. Estrada sira ne’ebé ladi’ak, ai-moruk sira ne’ebé menus, transporte ne’ebé limitadu, no falta pesoál médiku sira kontinua forma moris hosi rezidente 8.1 iha Munisipiu Ainaro.
Tratamentu saúde sai nafatin hanesan dezafiu boot ida ba komunidade rurál sira iha Timor-Leste. Iha Ainaro, iha ne’ebé iha foho no aldeia izoladu sira domina paizajen, asesu ba tratamentu dala barak la depende de’it ba moras nia gravidade maibé mós ba jeografia, tempu, no kustu transporte. Enkuantu klínika no postu saúde sira harii ona iha fatin, rezidente barak hatete katak kualidade servisu nian la kestiona maibé la konfiável.
Pergunta ida ne’ebé kontroversiál liu maka kona-ba distribuisaun ai-moruk no ekipamentu médiku sira. Membru komunidade sira no ativista lokál sira argumenta katak fornesimentu sira dalabarak konsentra iha sentru urbanu no administrativu sira enkuantu postu saúde rurál sira ne’ebé ki’ik liu hasoru falta durante semana sira ka fulan sira. Relatóriu ofisiál sira governu nian bele indika katak distribuisaun ai-moruk nian funsiona ho di’ak, maibé ema sira iha área remota sira dala barak relata estante mamuk no tratamentu sira ne’ebé la disponivel, bainhira hasoru moras iha tempu kalan.
“Ita hatene ona iha ita nia konstituisaun RDTL artigo 57 alinea 3 hateten servisu saúde tenki iha fatin barak,labele hamutuk deit iha fatin ida,atu ema hot-hotu bele hola parte. Tuir observasaun Jerál iha Munisipio Ainaro ne’ebe kompostu husi postu 4 no Suku 21 ida seidauk iha fasilidade públiku ne’ebe adequado hodi halo tratamento ba komunidade. Ita hotu hatene katak geográfia no topografia Munisipio Ainaro, maioria komunidade balun iha tetuk no balun mos hela iha foho la hela besik malu, kondisaun estrada mos sai problema boot ba ita nia komunidade hodi asesu ba fasilidade saúde, bazeia ba ita, baze legal nebé nota iha leten katak presija duni hari fasilidade saúde ida diak ba komunidade tamba postu tratamento deit sei la naton atu bele koresponde moras sira ne’ebé komplikadu no grave. Tamba ne’e sujere atu OJE 2027 komisaun Revisaun Orsamentu Sigla ( KRO)Municipio Ainaro no Nasionál atu bele priorietiza iha seitor saúde nudar parte importante iha vida povu nian tamba tenki hakbesik fasilidade saúde besik ba komunidade. Pontu ida, KRDTL Artigo 57 hateten husi aline 1 to 3 hateten momos saude ne’e universal.pontu rua. Hamenos taxa mortalidade no morbabilidade.pontu tolu Hamenos kustu no gastus komunidade nian.ba pontu haat maka, Saúde nudar nesidade fundamental povu nian”.
“Tamba ne’e governo iha obrigasaun atu bele hakonu direito baziku fundamental povu nian,povu nia presija mak saude diak Edukasaun diak,Estrada diak no be mos no Eletrisidade husi seitor sira temi ba iha ona povu bele senti katak sira nia direito fundamental sira kompletu enkuantu laiha mak ita dehan governo seidau hakonu nia obrigasaun hodi lori moris di’ak ba povu sosiadade sivil”, Dean konseillo Joventude Postu Administrativu Hato-builiko, Elias.
Responsabilidae CNJTL Postu Hato-builiko ne’e Hatutan, “Tuir pontu de vista nudar sociedade Sivil nebé mai husi organização CNJTL asume knar nudar Cordenador Juventude Posto Administrativo Hato-Builiko Munisipio Ainaro, nia observasaun Jerál situasaun Saúde iha nivel Municipio Ainaro, presija hakbesik fasilidade saúde ba komunidade sira iha areas konsidera extrema remotas laos ne’e ida ne’ebé mais inportante liu mak hari konstrusaun fisiku ho fasilidade diak nune’e bele fo garantia ba atendimento publiku nune’e bele konserva aimoruk sira iha fatin ne’ebé seguru, ita hotu hatene saudé parte importante iha vida humana no nudar mos nesesidade fundamental povu nian”. Reprejentante, Sosiedade Sivil. Elias Pereira Xavier Cardoso, Lic.Csh, Posizaun Cordenador Conselho Juventude Posto Administrativo Hato-Builico Munisipio Ainaro.
Rezidente sira hosi suco dook hanesan iha postu Hato Buliko Aldeia Manu-Mera suku Mulo esplika beibeik katak sira tenke halo viajen oras balun besik kilo ida atu simu tratamentu báziku ka hetan ai-moruk ne’ebé tuir loloos disponivel iha lokál. Ba família sira ne’ebé kiak liu, transporte rasik sai hanesan todan finanseiru ida. Pasiente balun tuir relatoriu aluga motor ka kamioneta ho folin ne’ebé karun atu to’o de’it iha klínika ne’ebé besik liu. Durante udan-boot, estrada barak sai kuaze imposivel atu liu, atraza tratamentu emerjénsia no aumenta risku saúde nian.
“Bainira ami atu ba halo tramentu iha postu saúde sei lao to kilo ida, foin bele halo taramentu iha postu saúde suku Maulahulu nian”, Dehan Abitante Jaime Paicheco
Tuir preokupasaun sira ne’ebé dala barak destaka hosi Organizasaun Mundiál Saúde(OMS) nian, izolamentu jeográfiku no infraestrutura ne’ebé ladi’ak sai nafatin bareira boot sira ba asesu saúde iha área rurál sira iha nasaun sira ne’ebé sei dezenvolve hela. Iha Ainaro, dezafiu sira-ne’e maka’as liu tanba komunidade barak maka hela hosi foho no estrada sira ne’ebé kondisaun aat. Atrazu ambulánsia nian maka komún, liu-liu iha kalan ka durante tempu udan. Iha kazu sira ne’ebé relata hosi komunidade lokál sira, pasiente sira mate ona antes to’o iha ospitál sira, tanba transporte sira to’o tarde liu.
“Iha ne’e Maioria komunidade dook husi sentru saúde, bainhira hetan moras presija atu halo atendementu orgenti labele tanba ambulasia dook, ambulansia ho pesoal súde sira molok to’o pasinte bele mate ona,aliened ne’e inpanktu mos husi estrda aat liu-liu iha area remotas sira” hatutan Abitante Jaime Paicheco
abitante ne’e hatutan tan “Kestaun kona-ba responsabilidade iha mate emerjénsia sira sai nafatin sensivel tebes. Dala barak família sira husu sé maka tenke responsabiliza bainhira pasiente sira mate tanba ambulánsia sira labele to’o iha aldeia sira ne’ebé dook. Ida ne’e responsabilidade ho autoridade lokál sira, ministériu saúde nasionál, ka sistema infraestrutura tomak? Krítiku sira argumenta katak governu foka liu ba konstrusaun edifísiu sira duké asegura katak sistema emerjénsia sira funsiona duni ho efetivu ba populasaun rurál sira”.Jaime dehan
Xefe suku Nunumoge Hilario da Conseicão Soares,dehan akontese ona ema mate iha dalan tanba tramentu dook, komunidade tenki obriga hulan deit moras sira ba sentru saúde liu-liu ba inan isin rua sira atu partu.
“Iha nee taramentu ba saúde distansia dook husi komunidade, balu iha remotas sira,akontese ona ema mate iha dalan tanba komunidade hulan deit moras sira lori ba to iha sentru saúde sira” dehan xefe suku Nunumoge Hilario
Lideransa komunitariu ne’e rekomenda ba governo liu husi ministériu Saúde atu aselera lalais konstruksaun Postu saúde iha Nunumoge nune’e bele hafasil komunidade sira wainhira ba halo tratamentu.
Kestaun sériu seluk mak servisu saúde sira-nia laran-rua atu simu ho kontenti iha aldeia remota sira. Maski iha nesesidade aas ba médiku no enfermeiru sira iha komunidade izoladu sira, profisionál barak ne’ebé hetan formasaun prefere destakamentu urbanu sira iha ne’ebé ho kondisaun moris, saláriu, no oportunidade profisionál sira di’ak liu. Traballadór saúde sira ne’ebé destaka ba área rurál sira hasoru beibeik akomodasaun ne’ebé ladi’ak, eletrisidade ne’ebé limitadu, asesu ba internet ne’ebé fraku, no transporte ne’ebé susar. Nu’udar rezultadu, klínika rurál balu funsiona ho pesoál mínimu ka oráriu servisu ne’ebé la regulár.
Parteira Jelia Dasilva de Jejus destakadu iha Postu Tratamentu Nunumoge, tuir nia deklarasun katak antes ne’e nia sempre lori pasiente sira ba halo tramentu iha sentru saúde Hautio, liu-liu ba inan isin rua sira ba iha sentru maibe’e kestaun distansia tanba balun iha area remotas, tanba ne’e nia atende iha pasiente sira nia uma.
“Hau sempre hodi bebeik inan sira ba Parto Iha CHC Hautio Tamba ne’e Ejisensia hakarak MDS hari lalais Posto entaun durante Fulan 5 ne’e hau Atende iha Uma deit, atu Nune Relatorio ne’e hau bele tau iha ne’eba ba atende uma Laos Iha Centro ona”, Dehan Pesoal Saúde Jelia
Kondisaun saúde inan nian iha Ainaro mós reflete problema sosiál no estruturál ne’ebé kle’an liu. Iha aldeia balu, inan isin-rua nafatin prefere partu iha uma envezde vizita fasilidade saúde. Fatór sira kontribui ba desizaun ida-ne’e, inklui tradisaun kulturál sira, difikuldade transporte nian, kustu tratamentu nian, no deskonfiansa ba servisu médiku formál sira. kestaun seluk labele halo viajen dook durante partu.
“Iha hau nia atendementu po rtu ba inan isin rua iha uma ne’e besik 30 ona, rajaun ida ba inan partu sira hakarak iha uma problema maka distansia husi uma ba sentru saúde dook tanba komunidade barak maka iha area remotas”.Dehan Parteira Jelia
Organizasaun sira Feto Sira subliña beibeik importánsia atu hadi’a konfiansa entre komunidade sira no fornesedór saúde sira. Grupu feto lokál sira argumenta katak kuidadu saúde labele hetan susesu se servisu sira la sai sensivel liu ba kultura no asesivel ba inan sira iha área rurál.
Saúde no nutrisaun labarik nian sai hanesan preokupasaun. Ofisiál governu sira dalabarak promove programa saúde eskolár nu’udar evidénsia ba progresu nasionál, maibé krítiku sira kestiona karik inisiativa sira-ne’e hamenus duni mal nutrisaun no moras infantil ka simplesmente funsiona nu’udar atividade serimónia. Iha eskola oioin iha komunidade remota sira, estudante sira kontinua hasoru saneamentu ne’ebé ladi’ak, asesu ba bee-moos ne’ebé limitadu, no nutrisaun ne’ebé la adekuadu.
Diretur Saude Benedito Mendonca iha enetervista hatete katak melhoramentu servisu lao diak iha tinan 2025 nian, nia rekonhese ona fasilidade tramentu sufisiente maibe’e kestaun seluk maka komunidade iha area remota labele kobre hotu, maibe’e iha SMS Ainaro iha programa lori saude hakbesik ba komunidade sira.
“ita iha programa ida maka lori saúde hakbesik ba komunidade ne’e ita halo ona,enkuantu iha Postu administrativu Hato-buliko, Postu saúde 3 sentru saúde 1,postu saude 3, postu tramentu 2, maibe uza sala Sede PNDS nian, ne’e lideransa komunitáriu sira oferese tan kuartu ida iha sede ldeia, atu nune’e taramentu saúde bele besik liu ba komunidade, maibe’e ida ne’e rekonhese sei sufesiente nafatin tanba komunidade sira iha area remota liubarak la mai asesu tramentu, hanesan iha postu Hato-buliko iha tinan ne’e liu husi proposta suku nian sei konstrui tan postu saúde ida iha Nunumoge ida ne’e projetu nasional, maibe’e husi orsamentu Munisipál nian iha liu husi PDIM hetan tan projetu ida, ida ne’e bele sufesiente hodi atende tramentu ba komunidade sira”. Dehan Diretur servisu Munisipál Saúde Ainaro.(17 maiu)
Relatóriu no diskusaun sira ne’ebé liga ba Organizasaun Mundiál Saúde (OMS) nia hatudu ona katak saneamentu no nutrisaun iha ligasaun direta ho rezultadu saúde nian ba tempu naruk. Maibé iha parte balu Ainaro nian, asesu ba bee-moos nafatin la konsistente maski iha tinan barak nia laran projetu ajuda no programa dezenvolvimentu sira. Aldeia sira dalaruma kontinua uza bee-matan sira ne’ebé la seguru tanba sistema infraestrutura lokál sira hetan estragu, la kompletu, ka la hetan manutensaun di’ak.
Papél ajuda internasionál nian mós hamosu debate. Ajénsia sira ne’ebé iha ligasaun ho Nasões Unidas iha Timor-Leste no organizasaun doadór sira investe maka’as iha setór saúde nasaun nian durante tinan barak nia laran. Programa sira ne’e apoia ona kampaña vasinasaun, inisiativa saúde inan nian, no formasaun médiku. Maibé, observadór balu kestiona se asisténsia estranjeiru sempre iha alvu ne’ebé di’ak.
Krítiku sira argumenta katak dependénsia ne’ebé maka’as liu ba doadór internasionál sira bele hafraku independénsia nasionál ba tempu naruk iha setór saúde. Duké harii sistema sira ne’ebé auto-sustentável tomak, projetu ajuda balu bele kria melloria temporáriu sira lahó rezolve problema estruturál sira hanesan administrasaun ne’ebé fraku, infrastrutura ne’ebé ladi’ak, ka kapasidade lokál ne’ebé limitadu.
Iha tempu hanesan, ezatidaun hosi dadus ofisiál saúde nian sai nafatin polémika. Relatóriu governu nian dala barak aprezenta estatístika pozitivu kona-ba kobertura saúde no espansaun servisu, maibé sasin lokál sira dalaruma revela lakuna entre reklamasaun ofisiál sira no kondisaun reál sira iha terrenu. Líder komunitáriu sira iha área rurál sira dalaruma kestiona se dadus nasionál reflete kompletamente falta ai-moruk, difikuldade transporte, no problema pesoál ne’ebé sidadaun baibain sira esperiénsia.
Transparénsia orsamentál sai hanesan preokupasaun boot seluk. Enkuantu gastu ba saúde kontinua aumenta, rezidente barak husu se orsamentu saúde munisípiu nian fó duni benefísiu ba komunidade sira ka konsume hosi kustu administrativu no projetu simbóliku sira. Krítiku sira argumenta katak projetu vizivel sira hanesan edifísiu foun sira ka serimónia públika sira hetan atensaun barak liu duké hadia ba tempu naruk iha tramentu pasiente nian, fornesimentu ai-moruk nian, no servisu emerjénsia sira.
Disparidade ne’ebé buras entre kuidadu saúde urbanu no rurál hamosu mós pergunta étika ne’ebé luan liu kona-ba justisa sosiál iha Timor-Leste. Iha Dili no sidade boot sira, rezidente sira jeralmente iha asesu di’ak liu ba ospitál sira, espesialista sira, no farmásia sira. Iha kontraste, komunidade rurál sira iha Ainaro dala barak luta ba tratamentu báziku. Ba observadór barak, asesu ne’ebé la hanesan ne’e reflete dez ekilíbriu ne’ebé kle’an liu iha prioridade dezenvolvimentu nasionál.
Nu’udar Timor-Leste kontinua nia viajen dezenvolvimentu, situasaun iha Ainaro ilustra nesesidade urjente ba polítika saúde ne’ebé ekuitativu liu. Peritu sira argumenta katak atu rezolve problema sira-ne’e sei presiza buat barak liu duké infraestrutura de’it. Melloria sustentável depende ba distribuisaun ai-moruk ne’ebé konfiável, polítika pesoál rurál ne’ebé forte liu, estrada ne’ebé di’ak liu, sistema ambulánsia ne’ebé di’ak liu, orsamentu ne’ebé transparente, no konfiansa komunidade nian ne’ebé forte liu iha instituisaun saúde sira.
La ho reforma sira ne’e, ema barak iha parte remota Ainaro nian bele kontinua hasoru moras ne’ebé bele prevene, tratamentu ne’ebé atraza, no mate ne’ebé la nesesáriu maske iha promesa tinan barak kona-ba progresu iha setór saúde.
Jirnalista: Fanesia /Elfianan
Editor : Clementina Fátima





































