Lian Orluli, Mau-Chiga 20, Agostu 2026—Diretór Relasaun Esterna, Komunikasaun no Advokasia (DREKA), Gaudencio Souza, hateten katak CNC nu’udar instituisaun públika ne’ebé hala’o kna’ar iha Primeiru-Ministru nia autoridade.
Tuir Diretór ne’e, Cega Nasionál hala’o knaar vitál ida hodi fó apoiu ba ezekusaun funsaun governu nian no garante katak servisu públiku sira hala’o tuir mandatu no responsabilidade ne’ebé estabelese ona. Nia hatutan, tenke hametin nafatin koordenasaun entre Chega Nasionál no ajénsia governu nian ne’ebé relevante hodi asegura implementasaun programa no prestasaun atendimentu públiku ne’ebé efetivu, transparente, no aliña ho interese públiku. Edukasaun Istória no Programa Reparasaun ba Sobrevivente sira Governu kontinua aproveita lisaun istóriku sira hodi hametin edukasaun no haburas komprensaun ida ne’ebé loos entre jerasaun foun sira.
Tuir nia, koordenasaun ne’e importante atu asegura implementasaun programa no prestasaun servisu públiku ne’ebé efetivu, transparente no aliñadu ho interese públiku.Edukasaun Istória no Programa Reparasaun
“Governu kontinua uza lisaun husi istória pasadu hodi hametin edukasaun no aumenta komprensaun entre jerasaun foun sira.
Ida-ne’e inklui esforsu atu integra edukasaun istória iha kurríkulu, atu estudante sira bele kompriende ho di’ak istória Timor-Leste nian no haree esperiénsia pasadu nu’udar lisaun importante ba futuru.
Aleinde edukasaun, Governu mós kontinua fó atensaun ba sobrevivente sira liuhosi programa reparasaun. Programa ne’e parte husi esforsu atu fó kuidadu, apoiu no rekoñesimentu ba sobrevivente sira ne’ebé hasoru esperiénsia konflitu iha pasadu.
Esforsu sira ne’e iha objetivu atu asegura katak esperiénsia Timor-Leste nian la’ós de’it sai parte husi istória nasionál, maibé mós sai lisaun ba komunidade internasionál kona-ba dame, rekonsiliasaun no prevensaun konflitu”,Dehan Gaudencio Souza, DREKA
Chega Fahe Esperiénsia Timor-Leste ho Nasaun Afetadu husi Konflitu
“Sentru Cega kontinua fahe esperiénsia no istória Timor-Leste nian ho nasaun sira ne’ebé hasoru konflitu.
Liu hosi atividade internasionál sira, Timor-Leste nia esperiénsia kona-ba konflitu, rezisténsia no prosesu ba dame, inklui istória komunidade Mauchiga, aprezenta nu’udar rekursu aprendizajen ba komunidade internasionál.
Objetivu husi esforsu ne’e mak atu ajuda nasaun sira ne’ebé afetadu husi konflitu atu identifika métodu no aprosimasaun sira ne’ebé bele uza hodi enfrenta dezafiu no buka solusaun ba konflitu.
Cega fiar katak esperiénsia Timor-Leste iha prosesu liuhosi konflitu no buka dalan ba dame bele fó lisaun folin-boot ba nasaun sira seluk. Partilha esperiénsia ne’e mós ho intensaun atu inspira no enkoraja esforsu ba rezolusaun konflitu ho dame” Nia hatutan.
Mauchiga iha Istória Konflitu Timor-Leste,
Mauchiga nu’udar fatin ida ne’ebé iha importante iha rejistu istóriku kona-ba konflitu no luta iha Timor-Leste.
Konta no dadus kona-ba Mauchiga ne’ebé dokumenta iha arkivu Komisaun CAVR sai nu’udar evidénsia kona-ba masakre no violénsia ne’ebé akontese iha períodu konflitu.
Esperiénsia komunidade Mauchiga nian kontinua hetan estudu husi peskizadór sira. Peskizadór barak vizita Centro Nacional Chega (CNC) hodi halo peskiza no dokumentasaun kona-ba konflitu, levantamentu no masakre sira ne’ebé akontese durante períodu konflitu.
Iha prosesu ne’e, esperiénsia komunidade Mauchiga konsidera nu’udar parte importante husi narrativa istórika nasionál.
Mauchiga mós iha papél iha reorganizasaun movimentu rezisténsia nian iha tinan 1979, liuliu iha area nudar Manu Aman. Durante períodu ne’e, líder sira husi movimentu rezisténsia hala’o viajen husi área Kablaki Hun hodi hasoru komandante sira iha Mauchiga no buka hametin apoiu ba luta Timor-Leste nian.
Tanba ne’e, importante atu kontinua dokumenta no estuda istória Mauchiga nian no hatutan ba jerasaun foun, nu’udar parte husi esforsu atu kompriende istória, haburas rekonsiliasaun no hametin dame iha Timor-Leste.
Juventude no Espíritu Luta
Reprejenta Konseilho Juventude Hatu-Builiko, Elias Xavier, hateten katak atividade refleksau ne’ebé hala’o iha kalan sai nu’udar momentu atu hanoin fali luta no sakrifísiu husi erói sira ne’ebé kontribui ba Timor-Leste nia ukun rasik-an.
Tuir Elias, atividade reflesaun ne’e la’ós de’it laos deit memoria ka istoria, maibé mós sai símbolu respeitu ba bei’ala sira ne’ebé luta no sakrifika sira-nia moris ba liberdade povu Timor-Leste nian.
Nia konvida jerasaun foun atu kontinua hatutan espíritu luta husi aman no inan veteranu sira. Maski sira balu laiha ona, nia hateten katak espíritu no valores ne’ebé sira husik hela tenke kontinua moris iha jerasaun foun nia fuan.
Elias subliña katak jerasaun foun iha responsabilidade atu mantein valores luta nian liu hosi asaun konkreta, inklui proteje ambiente no harii futuru ida ne’ebé di’ak liu ba sosiedade.
Luta Foun: Hasa’e Moris Povu Nian
Tuir mensajen husi eventu ne’e, espíritu luta husi jerasaun uluk bazeia ba kompromisu rua, mak libertasaun estadu no libertasaun povu.
Iha aspetu libertasaun estadu, Timor-Leste hetan independénsia husi kolonizasaun. Maibé, luta ba libertasaun povu sei kontinua sai responsabilidade ba jerasaun sira tuir mai.
“Sira kaer de’it kompromisu rua: libertasaun estadu no libertasaun povu. Kona-ba libertasaun estadu nian, nasaun hetan libertasaun. Maibé, kona-ba libertasaun povu, ami sei kontinua lori ba oin espíritu luta ne’ebé sira husik hela,” haktuir Elias.
Mensajen ne’e hatudu katak independénsia la’ós de’it kona-ba liberdade nasaun ida, maibé mós kona-ba esforsu atu asegura povu bele hetan moris ne’ebé di’ak, justu no prósperu.
Iha era ukun rasik-an, luta mós tenke muda nia forma. Luta la’ós de’it hasoru inimigu iha konflitu armadu, maibé mós hasoru dezafiu sira ne’ebé bele impede progresu sosiedade, inklui ignoránsia, pobreza no korrupsaun.
Tanba ne’e, jerasaun foun iha papél importante atu hasa’e konxiénsia, hadi’a edukasaun, hametin solidariedade no promove integridade iha sosiedade.
Unidade konsidera nu’udar forsa importante atu hasoru dezafiu sira-ne’e no dudu dezenvolvimentu nasionál.
Iha futuru, foin-sa’e sira espera atu sai parte ativa husi esforsu atu hamenus pobreza, hamenus sofrimentu no kria oportunidade ba komunidade tomak.
Espíritu luta ne’ebé jerasaun uluk husik hela tenke kontinua moris liu hosi asaun konkreta, kompaixaun, edukasaun no kompromisu ba dezenvolvimentu.
Ho unidade no serbisu hamutuk, jerasaun foun bele kontribui ba Timor-Leste ida ne’ebé justu liu, dame liu no prósperu liu.
Jornlaista : Elfiana
Editor : Clementina Fatima





































