Lian Orluli, Ainaro, 28 Agostu 2026 — Komemorasaun loron 30 Agostu sai nu’udar momentu importante atu lembra fali luta, sakrifísiu no kontribuisaun povu Timor-Leste nian iha prosesu ba ukun-an no demokrasiá.
Iha atividade selebrsaun misa Agradesementu, Prezidente CMCLN-Ainaro Agosto de Araújo ‘Tara’ hateten katak ukun-an la’ós oferenda ka traveza husi ema ida ba ema seluk, maibé responsabilidade husi ema hotu atu servi nasaun demokrátika ida.
“Ukun-an la’ós entrega deit hanesan Traveja. Ukun-an liu husi prosesu naruk, liu husi funu, luta polítika no sakrifísiu. Ohin ita hamriik hanesan povu ida no nasaun demokrátika ida, tanba ema barak ona fó sira-nia moris no ran ba nasaun ida-ne’e,” nia hateten.
Agostu de Araújo mós fó mensajen ba parte governu atu harii governu ne’ebé nia objetivu prinsipál mak servi povu Timor-Leste no estadu, tanba estadu existe tanba iha povu no rai.
Nia apela ba unidade, pás no estabilidade, liuliu ba joven no estudante sira atu kontinua servisu hamutuk ba futuru nasaun.
Ba povu Ainaro, nia husu atu la haree diferensa grupu, kor ka interese polítiku, maibé hamutuk hanesan Ainaro oan.
“Hanesa Ainaro oan, ita tenki hamutuk. La iha kor, la iha grupu oioin. Ita hotu iha responsabilidade atu servi malu no ajuda harii Ainaro no Timor-Leste,” nia enfatiza.
Nia mós lembra katak iha demokrasia, lideransa la’ós kona-ba ukun no kontrola povu, maibé kona-ba servisu ba povu.
“Uluk ita koalia kona-ba ukun sikoti, ukun ho promotóri no rota ne’ebé la’ós demokrasia. Ohin, iha demokrasia nia laran, ita tenki servi, la’ós ukun deit. Ita sai atan ba ita-nia povu,” nia hateten.
Agosto de Araújo mós subliña katak 30 Agostu mak loron importante tebes ba Timor-Leste, tanba prosesu konsultasaun popular ne’e hetan ho sakrifísiu, ran, matan-been no halerik husi inan-aman sira durante tinan barak.
Nia hateten katak ema rihun-ba-rihun no atus-ba-atus fó sira-nia moris no sakrifísiu atu harii dalan ba Timor-Leste sai nasaun independente no demokrátika.
“Tanba sira-nia sakrifísiu, ohin ita hamriik hanesan povu ida, nasaun ida no nasaun demokrátika ida. Tanba nee ita tenki agradese ba mate-ruin sira ne’ebé mate no fakar sira-nia ran,” nia dehan.
Nia husu mós atu demokrasia respeita ema hotu, inklui lider sira no inan-aman sira, tanba unidade, estabilidade no dame mak importante ba futuru rai ida-ne’e.
Fatin hanesan Chefe Suku Mau-Ulo, Luis Colaco Valadares, hateten katak nia sente triste tanba partisipasaun iha missa agradesimentu ba komemorasaun konsultasaun popular iha Ainaro bele dehan máximu, maibé la iha komisaun organizadora ne’ebé organiza prosesu funebre ho di’ak.
Nia konsidera katak loron 30 Agostu la’ós atividade komun ida, maibé parte husi istória importante Timor-Leste nian.
“Loron hanesan nee iha 1999, ema barak preocupa no trauma. Ema balu evakua ba abrigu antes tama ba loron 30 Agostu. Depois votasaun, ema sira fila fali. Tanba nee ita tenki hanoin fila fali ba istória no autoridade sira tenki rai no hatudu istória nee ba jerasaun foun,” Luis Valadare dehan.
Fokal Point Jerasaun Patriota Ainaro, Joeder Asa Xavier, hateten katak komemorasaun 30 Agostu sai oportunidade atu jerasaun foun reflete ba istória pasadu.
Nia lembra katak ukun-an la’ós buat ne’ebé entrega deit, maibé hetan liu husi prosesu naruk no sakrifísiu.
“Ukun-an la’ós entrega deit ho bandeira. Ukun-an liu husi prosesu lubuk ida. Liu husi funu, luta polítika oioin no prosesu naruk. Liu husi votasaun iha loron 30 Agostu, ita konsege liberta ita-nia an husi okupasaun Indonézia,” nia hateten.
Joeder husu ba jerasaun foun atu valoriza rai ne’ebé sira simu ona husi jerasaun uluk no kontinua halo di’ak, atu Timor-Leste bele lao ba oin.
“Hanesan Jerasaun Patriota, ami nafatin prontu no hakarak kontinua aman sira-nia obra no mehi ne’ebé sira husik mai ami. Ami sei kontinua halo tuir buat ne’ebé sira oferese mai ami, atu nasaun ida-ne’e bele hamriik no lao ba oin,” nia dehan.
Sekretáriu Assuntu Sosial no Organizasaun Autoridade Munisípiu Ainaro,Agustinho Doutel Sarmentu, esplika katak missa komemorativa iha loron 28 Agostu realiza tuir orientasaun Primeiru-Ministru liu husi Ministériu Administrasaun Estatal.
Nia hateten katak kada munisípiu realiza missa iha fatin ida-idak, antes autoridade sira desloca ba Manatuto atu partisipa iha selebrasaun nasional loron 30 Agostu.
“Orientasaun husi Sua Excelénsia Primeiru-Ministru mak ita hotu tenki konsentra hamutuk iha Manatuto. Tanba nee, kada munisípiu realiza missa iha nia fatin rasik, no depois autoridade sira sei halo viajem ba Manatuto,” nia esplika.
Tuir nia, atividade komemorativa iha Ainaro inklui missa no atividade lori ai-funan atu tau iha ossuáriu, nu’udar forma ida atu fó omenajen ba sira ne’ebé mate durante luta no prosesu ba ukun-an.
Iha homilia missa, pároko mós fó mensajen kona-ba istória konsultasaun popular no papel Igreja nian iha prosesu ne’ebé lori Timor-Leste ba ukun-an.
Nia lembra katak iha tempu ne’ebá povu enfrenta opsaun rua:autonomia ka referendum.
Iha tempu votasaun, povu tenki halo desizaun kona-ba nia futuru. Rezultadu konsultasaun popular ne’ebé favorese independénsia sai pontu importante iha istória Timor-Leste.
Mensajen ba jerasaun foun mak atu la haluha istória ne’e. Jerasaun foun tenki hatene katak liberdade no demokrasia ne’ebé Timor-Leste goza ohin loron mai husi sakrifísiu jerasaun sira uluk.
30 Agostu la’ós deit loron atu komemora, maibé loron atu reflete kona-ba responsabilidade ita hotu nian atu kuida dame, unidade, estabilidade no demokrasia Timor-Leste ba futuru.
Jornalista : Carla/Lucia
Editor : Clementine Fatima





































