Lian Orluli Ainaro 21,Janeiru– Mota Mau-leo dala ida tan sai ameasa boot ba abitante sira nia vida durante tempu udan. korente mota ne’ebé maka’as prejudika komunidade suku Manunu sira-nia atividade, enkuantu konstrusaun Ponte Mota Mau-leo ne’ebé la’o kuaze tinan rua ona, konsidera la’o neneik no seidauk fó solusaun konkretu ruma.
Joaquin Araujo, husi Suku Manunu, esplika kada tempu udan, komunidade sira tenke hasoru mota boot ne’ebé fó perigu ba vida. Nia lamenta ho prosesu konstrusaun ne’ebé neineik iha projetu ponte nian, ne’ebé tenke prejudika komunidade bainhira atu asesu.
“Komunidade la satisfeitu tanba mota ne’e agora luan tebes ona. Projetu ne’e la’o kuaze tinan rua ona, maibé to’o agora seidauk hotu. Kompañia tenke aselera konstrusaun ponte atu nune’e ami nia komunidade asesu bele sente seguru no konfortavel,” dehan Joaquin.
Nia mós dehan falta atensaun públiku, nota katak jornalista sira ladún mai halo relatóriu kona-ba situasaun ne’ebé komunidade hasoru iha terenu bainhira tempu udan no mota boot,susar tebes atu hakat ba mota sorin tanba mota ne’e tuun ho koreten makas. Maibé, komunidade sira barak maka dez-araska hodi atravesa ba mota sorin ho ain, no balun mós hela iha mota ninin, hasoru risku loro-loron.
Andre de Araujo nudar komunidade suku Mau-nunu , hato’o preokupasaun ne’ebé hanesan. Nia hatete katak komunidade iha area rural sempre hasoru difikuldade maka, estrada no ponte, hodi hala’o atividade ekonómiku no sosiál sira, liu-liu asesu ba merkadu sira ho transporte.
“Ami sente triste tanba ami hasoru difikuldade hodi hala’o ami nia atividade loro-loron nian. Tuir loloos Governu apoia ona konstrusaun hosi ponte ne’e, maibé obra ne’e la’o tarde loos no atraza ona. To’o ohin loron, ami hasoru nafatin dezafiu sira ahanesan ne’e atu atravesa mota sorin tenki haku’ur mota boot ne’ebé ho korente makas”, nia hatete.
Entretantu, reprezentante implementadór projetu, Mario Bianko, afirma katak nia ekipa iha responsabilidade tomak hodi kompleta ona obra ne’e iha tinan ida ne’e. Nia rekoñese, projetu ne’e tarde maibe’e nafatin kontinua servisu, iha tempu udan trabalhador sira labele halao servisu, tanba limitasaun seguransa.
“Ami hatene halais servisu ne’e. Maibé bainhira udan, ami tenke sai kedas hosi fatin ne’e tanba mota bele fó perigu ba traballadór sira no ameasa sira nia vida. Iha fulan hirak liubá, obstákulu barak maka halo serbisu ne’e la konsege hotu,” dehan Mario.
Situasaun ida ne’e hamosu perguntas iha komunidade nia leet kona-ba planeamentu no fiskalizasaun ba projetu ne’e. komunidade sira hein katak governu no kompanhia nafatin aselera obra ne’e, fó atensaun ba seguransa, transparénsia, no nesesidade urjente sira hosi komunidade sira ne’ebé depende ba mota bainhira atu asesu loro-loron.
Jornalista: Lucia/Fansia
Editor : Clementina Fatima




































