Lian Orluli, Mau-Chiga, Ainaro – 20 Agostu 2026. Sobrevivente sira husi Mau-Chiga–Dare husu Governu atu tau atensaun liután ba sira-nia kondisaun moris no fó rekoñesimentu ba sira ne’ebé konsidera an sai vítima durante luta ba independénsia Timor-Leste.
Maria Mendoça de Araújo, sobrevivente ida, hateten katak komunidade sira ne’ebé partisipa iha luta hasoru okupasaun enfrenta nafatin difikuldade iha moris loro-loron, inklui asesu ba edukasaun no nesesidade família nian.
“Ami lori no luta ba ami nia rai, maibé ikus mai, ami mak sai vítima. Ami nafatin moris iha kondisaun susar sira ne’e,” dehan Maria Mendoça de Araújo.
Tuir sobrevivente sira, difikuldade ekonomia halo família balun iha problema atu asegura nesesidade eskola ba oan sira no nesesidade básika loro-loron.
Sira mós hateten katak rai sai rekursu importante ida ba sobrevivénsia família. Tanba ne’e, sira husu Governu atu konsidera la’ós de’it kestaun kona-ba rai, maibé mós kondisaun sosial no ekonomia família sira ne’ebé afetadu hosi konflitu no luta iha pasadu.
“Ami hakarak Governu rekoñese ami hanesan vítima sira no fó atensaun ba ami nia moris. Ami nia oan sira tenki bele eskola no iha futuru di’ak ida,” sira hateten.
Feto Kombatente Husu Atensaun Estadu
Aleinde sobrevivente sira, feto kombatente sira ne’ebé partisipa durante tinan barak iha luta rezisténsia mós husu Governu atu fó atensaun ba sira-nia kondisaun atual.
Sira hateten katak idade ne’ebé avansadu halo sira sai vulnerável liután no presiza apoiu no protesaun husi Estadu.
“Ami terus ona, ami ferik ona, no ami bele sai vítima. Maibé Estadu seidauk tau atensaun ba ami,” dehan feto kombatente sira.
Sira husu Governu atu avalia fila fali kondisaun moris sira no konsidera polítika ka medida konkretu ne’ebé bele ajuda garante seguransa sosial no moris di’ak ba sira iha futuru.
Sira mós subliña katak kontribuisaun no sakrifísiu durante luta la bele haluha, no husu atu sira-nia istória no nesesidade tenke hetan atensaun apropriadu.
Luta FALINTIL Mauchiga-Dare
Luta FALINTIL, ne’ebé realiza iha Mau-Chiga, Dare, sai mós momentu ida atu hanoin fali istória rezisténsia povu Timor-Leste hasoru okupasaun.
Reprezentante Vice-Konsellu CMCLN Ainaro, Cornélio da Conceição, hateten katak komemorasaun ne’e importante atu preserva memória kona-ba luta no sakrifísiu povu, inklui komunidade sira ne’ebé partisipa iha movimentu rezisténsia.
Tuir nia, istória luta Mau-Chiga no kontribuisaun FALINTIL tenki kontinua transmite ba jerasaun foun atu sira kompriende sakrifísiu ne’ebé povu halo iha prosesu buka ukun rasik-an.
“Komemorasaun ne’e la’ós de’it atu hanoin fali pasadu, maibé mós oportunidade atu reflete kona-ba oinsá istória rezisténsia bele sai parte importante husi edukasaun no memória nasional”. Vice-Konsellu CMCLN Ainaro
Kestaun Dadus Veteranu Presiza Klarifikasaun
Iha tempu hanesan, kestaun kona-ba dadus veteranu sira mós kontinua hamosu diskusaun iha públiku.
Informasaun ne’ebé hato’o ba públiku hatudu katak iha kestaun kona-ba dadus membru sira hosi grupu rezisténsia durante períodu 2023–2025, ne’ebé sei presiza klarifikasaun kona-ba prosesu jestaun, verifikasaun no atualizasaun dadus.
“Até agora, seidauk iha informasaun públika suficiente kona-ba rezultadu verifikasaun ka akompañamentu ofisiál ba kestaun dadus ne’e. Tanba ne’e, parte relevante sira presiza fó esplikasaun klaru no transparente kona-ba prosesu ne’ebé hala’o, atu evita interpretasaun sala no garante katak kestaun kona-ba dadus veteranu sira bele trata ho responsabilidade”. Cornélio hatutan tan
Husu Asaun Konkretu
Sobrevivente no feto kombatente sira hein katak komemorasaun ne’e la remata de’it iha atividade simbóliku, maibé bele sai pontu partida ba diálogu no asaun konkretu.
Sira husu Governu atu konsidera nesesidade sira-nia moris, edukasaun oan sira, seguransa sosial no rekoñesimentu ba kontribuisaun sira durante luta.
Ba komunidade Mau-Chiga–Dare, memória kona-ba luta no sakrifísiu iha pasadu sei kontinua importante. Maibé, sira konsidera katak preserva memória tenki akompaña ho atensaun ba kondisaun sobrevivente sira no família sira iha tempu agora.
Jornalista : Noy
Editor : Clementina Fatima





































