Lian Orluli — Iha aldeia no suku sira iha Município Ainaro, realidade moris joventude sira kontinua hasoru dezafiu oioin, liuliu kona-ba oportunidade servisu no fonte rendimentu. Ba balu, oportunidade atu servisu iha rai laran seidauk to’o ba ema hotu. Tanba ne’e, oportunidade servisu iha estranjeiru hahú sai hanesan dalan ida ne’ebé bele loke esperansa foun, la’ós deit atu hetan rendimentu, maibé mos atu aprende esperiénsia, dezenvolve kapasidade no fila-fali fó kontribuisaun ba komunidade.
Istória ida husi traballadór Timor-Oan ne’ebé hetan oportununidade servisu iha Australia, Pedro Caldas hatudu katak, bainhira iha oportunidade hasoru ho preparasaun, esforsu no ho responsabilidade, servisu iha estranjeiru bele sai instrumentu importante atu hadia moris família no kria benefísiu ba komunidade.
Traballadór ne’e hato’o nia agradese ba VIII Governu Konstitusionál, ne’ebé uluk lidera husi Primeiro-Ministru Taur Matan Ruak, tanba programa oportunidade servisu iha estranjeiru fó dalan ba Timor-Oan sira atu hetan esperiénsia servisu no buka fonte rendimentu foun.
Liu husi programa ne’e, nia hetan oportunidade servisu iha kompania Queensland Berries, Australia, nu’udar traballadór iha área koleta ai-fuan. Servisu ne’ebé iha primeira vista bele haree simples, maibé ba nia, oportunidade ne’e iha signifikadu boot tanba sai dalan atu aprende, servisu ho responsabilidade no ajuda nia família.
Rendimentu ne’ebé nia hetan husi servisu iha Australia la’ós deit uza ba nesesidade loroloron. Nia hateten katak osan ne’ebé hetan ajuda nia sustenta moris família, selu eskola ba nia alin sira no mos harii uma rasik.
Ba nia, rezultadu ne’e sai hanesan prova katak oportunidade servisu bele muda perspetiva no planu moris ema ida, bainhira ema ne’e iha vontade atu aprende, servisu no uza oportunidade ho responsabilidade.
“Ha’u senti orgullu tebes tanba Governu Timor-Leste promove Timor-Oan atu servisu iha Australia no nasaun seluk,” nia dehan.
Sentimentu orgullu ne’e la’ós deit kona-ba nia susesu pessoal. Maibé mos kona-ba oportunidade ne’ebé fó ba Timor-Oan sira atu hatudu katak juventude Timor-Leste iha kapasidade atu servisu iha ambiente foun, aprende kultura servisu diferente no kontribui ba família sira iha rai laran.
Nia mos apela ba joventude Mauchiga no joventude Município Ainaro tomak atu la bele hein oportunidade mai rasik. Joventude, tuir nia, tenki sai parte ativu hodi buka oportunidade formasaun no empregu, tantu iha Ainaro, Dili, nune’e mos iha estranjeiru.
Ba nia, oportunidade servisu iha estranjeiru tenki haree la’ós hanesan dalan atu sai husi Timor-Leste deit, maibé hanesan oportunidade atu aprende no hetan esperiénsia ne’ebé bele lori fila-fali ba rai horik.
Nia husu joventude sira atu hasai diferensa no konflitu, haree ba oin no hamutuk kontribui ba dezenvolvimentu. Iha nia hanoin, tempu no enerjia joventude tenki uza ba atividade produtiva, formasaun, servisu no inovasaun, tanba futuru país depende mos ba kapasidade gerasaun foun.
“Dezenvolve ita-nia rai la presiza hein governu deit. Ita hotu iha responsabilidade atu kontribui,” nia afirma.
Liafuan ne’e sai hanesan mensajen importante ba joventude sira ne’ebé dala barak hasoru situasaun difísil bainhira buka servisu. Buka oportunidade presiza pasiénsia, preparasaun no determinasaun. La’ós oportunidade hotu sei mai lalais, maibé esforsu kontinuadu bele loke dalan foun.
Husi Australia fila-fali ba komunidade
Istória traballadór ida ne’e mos hetan apoiu husi realidade iha Suku Mauchiga. Xefe Suku Mauchiga hateten katak, tuir dadus ne’ebé autoridade lokal iha, iha ema balu husi suku ne’e ne’ebé hetan oportunidade servisu iha Australia no konsege uza rendimentu ne’ebé sira hetan atu halo investimentu fila-fali iha Timor-Leste.
Tuir Xefe Suku Mauchiga, iha ema nain tolu ne’ebé konsidera hetan susesu iha servisu iha Australia. Sira la’ós deit servisu iha estranjeiru, maibé mos komesa haree ba oportunidade atu uza esperiénsia no rendimentu ne’ebé sira hetan hodi kria atividade ekonomia iha rai laran.
“Iha Aldeia Leotelo I, ezemplu ida hatudu katak ema nain rua ne’ebé servisu iha Australia komesa halo investimentu iha Timor-Leste. Sira hala’o atividade hortikultura no, liu husi atividade ne’e, sira mos bele fó oportunidade servisu ba traballadór lokal sira”.
Situasaun ida ne’e hatudu katak oportunidade servisu iha estranjeiru bele iha efeitu liu husi família ida. Bainhira traballadór ne’ebé servisu iha estranjeiru uza nia rendimentu atu halo investimentu iha rai laran, atividade ne’e bele sai fonte servisu ba ema seluk.
Iha parte seluk, iha mos traballadór ida husi Aldeia Mauchiga ne’ebé servisu iha Australia, maibé komesa investe iha Timor-Leste. Nia halo atividade produsaun bloku no, liuhusi negósiu ne’e, bele fó servisu ba joventude sira iha suku.
Ba komunidade, atividade hanesan ne’e iha valor boot tanba la’ós deit ajuda investidór ne’e nia família, maibé mos kria movimentu ekonomia iha aldeia. Joventude ne’ebé hetan servisu bele hetan rendimentu, aprende esperiénsia no ajuda sira-nia família.
Iha kontestu ida ne’e, servisu iha Australia no investimentu iha Timor-Leste bele haree hanesan ligasaun ida entre oportunidade internasionál no dezenvolvimentu ekonomia lokal.
Oportunidade ne’ebé tenki fila sai benefísiu
Ba Xefe Suku Mauchiga, istória sira ne’ebé susesu iha servisu estranjeiru no konsege investe fila-fali iha rai laran tenki sai ezemplu ba joventude sira seluk.
Maibé, atu susesu, joventude la bele depende deit ba oportunidade servisu. Preparasaun, disiplin, abilidade no vontade atu aprende sai elementu importante.
Joventude ne’ebé iha oportunidade atu ba servisu iha estranjeiru presiza komprende katak nia lori mos responsabilidade atu reprezenta Timor-Leste iha ambiente servisu internasionál.
Iha tempu hanesan, sira ne’ebé servisu iha rai laran mos iha papél importante. La hotu-hotu presiza ba estranjeiru atu bele kontribui ba dezenvolvimentu. Iha Ainaro rasik, agrikultura, hortikultura, konstrusaun, negósiu ki’ik, turismo, servisu no área produtiva seluk sei iha potensial atu dezenvolve.
Tanba ne’e, oportunidade tenki haree iha perspetiva luan. Servisu iha estranjeiru bele sai dalan ida, maibé servisu iha rai laran mos bele sai fonte rendimentu no dezenvolvimentu bainhira hetan apoiu no jestaun diak.
Xefe Suku husu Governu tau atensaun
Hanesan autoridade lokal, Xefe Suku Mauchiga rekomenda ba Governu atu tau atensaun makas ba traballadór sira ne’ebé konsege susesu iha sira-nia servisu, liuliu sira ne’ebé hakarak fila-fali investe iha rai laran.
Tuir nia, Governu tenki promove formasaun no kapasitasaun ba traballadór sira, atu sira bele aumenta sira-nia koñesimentu kona-ba jestaun negósiu, investimentu no atividade ekonomia.
Além de formasaun, Xefe Suku mos haree presiza apoiu fundu ka mekanizmu finanseiru ne’ebé bele ajuda traballadór sira atu transforma rendimentu ne’ebé sira hetan husi estranjeiru sai investimentu sustentável iha suku no aldeia.
Apoiu hanesan ne’e, tuir nia, bele ajuda hasa’e kresimentu ekonomia lokal, kria oportunidade servisu no hamenus dependénsia ba empregu governu.
“Governu tenki tau matan ba traballadór sira ne’ebé susesu iha sira-nia servisu, fó kapasitasaun no apoiu atu sira bele aumenta no dezenvolve sira-nia investimentu iha suku no aldeia,” nia hateten.
Joventude no futuru Ainaro
Istória husi traballadór Timor-Oan ida iha Australia, ho ezemplu husi traballadór Mauchiga sira ne’ebé investe fila-fali iha Timor-Leste, hatudu katak oportunidade servisu bele sai ponte entre esperansa pessoal no dezenvolvimentu komunidade.
Ba joventude Ainaro, mensajen ne’ebé sai husi istória ida ne’e klaru: la bele hein deit. Presiza esforsu, buka koñesimentu, aprende abilidade foun no aproveita oportunidade ne’ebé iha.
Iha rai laran ka estranjeiru, servisu hotu iha dignidade bainhira hala’o ho responsabilidade. Importante liu mak ema ida bele uza nia oportunidade atu hadia nia moris, ajuda família no, se bele, kria oportunidade ba ema seluk.
Ainaro iha joventude barak ho enerjia no potensial. Se sira hetan formasaun, oportunidade no apoiu diak, sira bele sai forsa importante ba dezenvolvimentu ekonomia lokal.
Futuru Ainaro la depende deit ba governu ka instituisaun públika. Depende mos ba iniciativa komunidade, família, emprezáriu no liuliu joventude sira.
Oportunidade ida ne’ebé hahú husi servisu iha Australia bele kontinua sai investimento iha hortikultura, produsaun bloku ka atividade seluk iha aldeia. Husi investimentu ki’ik, bele mos moris servisu foun no rendimentu ba família sira.
Tanba ne’e, joventude Ainaro tenki haree oportunidade ho matan nakloke. Servisu iha rai laran ka estranjeiru la’ós deit kona-ba osan, maibé kona-ba esperiénsia, responsabilidade, kapasidade no kontribuisaun.
Bainhira joventude esforsu, família apoia, komunidade fó espasu no Governu kria ambiente ne’ebé favorável, oportunidade ida bele muda la’ós deit moris ema ida, maibé mos bele lori mudansa ba família no komunidade tomak.
Mensajen husi Ainaro mak simples: buka oportunidade, servisu ho dignidade, aprende ho laran nakloke no fila-fali kontribui ba ita-nia rai.
Ekipa Redasaun





































