Lian Orluli, Ainaro 01 Setembru 2026 — Komunidade Aldeia Sabagu-Lau, Suku Ainaro, husu ba kompania FORTUNA STAR ne’ebé hala’o projetu reabilitasaun estrada iha área ne’e atu aselera servisu, atu obra bele remata tuir prazu ne’ebé antes ona hatete ba komunidade.
Komunidade hatete katak atrazu obra ne’e bele aumenta difikuldade ba sira, liu-liu bainhira tempu udan monu rai. Sira preokupa katak estrada ne’ebé seidauk remata bele halo asesu ba merkadu no eskola sai difisil no menus seguru.
Fausto Barros da Cruz, nudar komunidade iha aldeia Sabagu-Lau, hatete katak iha enkontru iha sede suku Ainaro, lideransa suku no aldeia, hamutuk ho komunidade, simu informasaun katak projetu ne’e sei remata iha prazu fulan ne’en. Maibé, to’o agora, komunidade haree katak obra seidauk remata.
“Ami nia preokupasaun maka dezenvolvimentu. Ami hakarak estrada ne’e diak, nune’e ami bele asesu ba merkadu no estudante sira bele ba eskola ho seguru,” hatete Fausto.
Fausto mos hatete katak komunidade prontu ona atu koopera ho kompania, inklui fó espasu iha sira nia kintal no ai-horis balu, tanba sira haree dezenvolvimentu nu’udar prioridade, no la husu indemnizasaun ba kompania.
Maibé, nia subliña katak se obra la remata antes tempu udan, komunidade bele hasoru risku boot liután, tanba parte estrada ne’ebé reabilita besik ona ba uma komunidade balu.
“Ami husu kompania tenki aselera servisu agora, tanba tempu bailoron hela. Se tarde tan, bainhira udan mai, komunidade bele sai vítima dala rua,” dehan Fausto
.Nia mos husu ba Ministériu Obras Públikas atu buka solusaun se kompania la konsege hala’o obra tuir planu, inklui konsidera medida nesesáriu atu garante projetu bele remata.
Xefe Aldeia Sabagu-Lau, Afonsu de Jesus, hatete katak atividade iha terenu sei lao, maibé komunidade haree katak progresu obra ne’e la lao lalais tuir espetativa.
Nia dehan katak kompania presiza aselera servisu no buka solusaun atu remata obra tuir tempu. Nia argumenta katak projetu ne’e reabilitasaun estrada existente, la’ós abertura estrada foun, nune’e komunidade espera katak servisu bele lao ho lalais liután.
“Komunidade nota katak fornecimentu material konstrusaun dala ruma tarde, no ida ne’e bele kontribui ba atrasu obra,” hatete Afonsu.
Nia mos hatete katak komunidade durante ne’e koopera tanba hakarak haree dezenvolvimentu, inklui fó espasu no ai-horis balu. Maibé, nia preokupa liután kona-ba posibilidade estraga estrada no impaktu ba uma komunidade bainhira tempu udan.
Husi parte kompania, FORTUNA STAR hatete katak situasaun ne’e simples hela no fó esplikasaun kona-ba prosesu kontratu, dezenu tekniku no kondisaun iha terenu.
kompania FORTUNA STAR, hatete katak iha fase inísiu, atividade lansamentu ne’e natureza simbóliku no kontratu iha tempu ne’ebá seidauk tama hotu iha faze implementasaun.
Nia esplika katak projetu ne’e iha dezenu tekniku ne’ebé presiza halo baleta husi parte leten tun mai, atu kontrola bee no evita bee sulin husi leten tama ba estrutura estrada.
“Iha ami nia kontratu laran hahú iha lansamentu mai, iha kontratu seidauk, asina ida momentu nee lansamentu simbolikamente deit. Hahu husi estrada at ne’ebé ita temi, Konaba estrada urbana nee agora servisu lao hela, la’os la-lao maibe’e seidauk too mai vila, taun ema hanoin lansamentu ne’e loos ona, atu klarika deit durante ne’e seidauk asina kontratu ida”. Dehan Siu Peng Lay, Diretur kompania Fortuna Star (14 Agostu 2026) vijita PM Iha Ainaro, deskansa kalan ida kontinua halo viagen ba Munisipiu Kovalima
Siu Peng Lay, dehan servisu iha área Manu-Tasi no Sabagu-Lau agora daudaun lao hela tuir dezenu no kontratu. Nia mos hatete katak kompania hasoru dezafiu sosial, kondisaun klimatika no udan boot ne’ebé afeta atividade konstrusaun.
“Durante tempu udan, kondisaun iha terenu afeta servisu. Bainhira udan boot, servisu balu labele lao, liu-liu bainhira involve eletrisidade no solda, tanba presiza garante seguransa ba traballador sira,” hatete Apeng.
Nia dehan katak kompania normalmente presiza tempu fulan tolu ka haat ba prosesu servisu ida, maibé kondisaun klimatika iha tempu ne’ebá halo atividade konstrusaun sai difisil. nia, husi fulan Junho to’o agora, kondisaun servisu foin normal liután.
Diretur Kompania Siu Peng Lay dehan tan katak problema sosial balu ne’ebé mosu iha komunidade liu husi intervensaun husi xefe suku no xefe aldeia, no agora situasaun ne’e komesa lao diak.
Nia mos afirma katak iha dadus no dokumentasaun kona-ba projetu ne’e, inklui dezenhu no kontratu, no prontu atu fó esplikasaun kona-ba progresu no prazu obra.
Nune’e, Komunidade husu transparénsia no prazu klaru ba Ministerio Obras Publika (MOP). Atrasu obra ne’e agora sai preokupasaun boot ba komunidade, tanba estrada iha papel importante ba movimentu ema, asesu ba merkadu, transporte no estudante sira nia asesu ba eskola.
Komunidade la’ós husu deit atu kompania “halo lalais”, maibé husu mos informasaun klaru kona-ba progresu obra, prazu remata no planu kompania atu garante servisu la atraza tan.
Kona-ba alegasaun no preokupasaun komunidade sira, tekniku husi Obras Públikas seidauk hetan konfirmasaun bainhira notícia ida ne’e prepara. Tanba ne’e, deklarasaun kona-ba progresu fiziku, prazu kontratu no eventual responsabilidade kona-ba atrazu presiza hein verifikasaun husi entidade kompetente.
Lembra katak Projetu reahabilitasaun urbana Ainaro iha pakote rua ho durasaun tempu tinan ida, pakote dauluk ho distansia 6.058.02 km, ho Nu, SSS/009/MOP-2026,ho valor kontratu $4.324.875,85, Responsabiliza husi FORTUNA STAR UNIPESOAL, ho durasaun Fulan ne’en.
Enkunatu vizita Ministru Obras Públka Samuel Maraçal ho ekipa teknika, iha loron 15 Agostu 2026, observa ba projetu rehabilitasaun strada urbana iha suku Ainaro no edentifika ninia progresu atinje 15%
Reabilitasaun estrada urbana iha Ainaru atinje 15%
TATOLI Agência Noticiosa de Timor-Leste
Komunidade Sabagu-Lau kontinua husu ba parte hotu atu buka solusaun lalais, liu-liu antes tempu udan, atu estrada bele remata ho qualidade no seguransa, no komunidade labele hasoru impaktu negativu tanba obra ne’ebé seidauk remata.
Ekipa Redasaun





































