Lian Orluli- Maubisse, 16 Juñu 2026 – Kazu soe bebé ne’ebé Iha postu administrativu Maubisse Suku Maubisse halo komunidade hakfodak, Polísia Nasionál Timor-Leste (PNTL) identifika no kaptura ona autór deskonfiadu ida ne’ebé identifika ho inisial AMCS, Idade 18 tur iha sekundaria. Investigasaun fó sai katak deskoberta hosi bebé nia ain hosi komunidade ida sai hanesan evidénsia inisiál ne’ebé ajuda autoridade sira investiga no rezolve kazu ne’e.
Tuir informasaun ne’ebé hetan, kazu ne’e hahú bainhira komunidade sira deskobre parte isin hosi bebé nian ida, ne’ebé deskonfia dada hosi asu ida. hafoin deskobere, relata kedas ba seguransa sira hodi halo investigasaun liután.
Iha entrevista ho Jornalista Rádiu Komunidade Mauloko Maubisse, sasin Constantino Nopel Fernandes esplika katak alegadu autór durante ne’e hela ho nia família tanba objetivu eskola nian. Nia alega katak nia nunka hatene katak feto ne’e isin-rua.
“Inan ne’ebé hakanek kosok-oan ne’e hela ho ami ba eskola. Ami la deskonfia katak nia isin-rua tanba nia nunka hatete mai ami no la hatudu sinál evidente sira. Ne’e subar hotu to’o akontesimentu ne’e akontese. Ami hakfodak tebes bainhira ami hatene kona-ba ida ne’e”, hatete hosi Constantino.
Nia mós esplika kona-ba kronolojia kona-ba deskoberta ba evidénsia ne’ebé depois sai hanesan pontu partida ba investigasaun polísia nian.
“Bainhira asu ne’e dada bebé nia ain, ami hakfodak. La hetan tan bebé nia isin, hanoin katak asu ne’e han ona. Hafoin hetan bebé nia ain, ami kontaktu kedas ofisiál seguransa sira atu nune’e bele hahú prosesu identifikasaun.”Nia Hatutan
Bazeia ba investigasaun inisiál no evidénsia ne’ebé halibur iha fatin akontesimentu, ofisiál PNTL Maubisse konsege identifika no kaptura AMCS, ne’ebé deskonfia envolve iha soe bebé iha lixu. Hafoin investigasaun inisiál remata, kazu ne’e entrega ba ministeriu Públiku hodi halo prosesu legál tuirmai.
Komandante Eskuadra PNTL Maubisse, Anfonso da Silva, konfirma katak, investigasaun ne’e oras ne’e iha ona Ministeriu públiku nian.
“Ami entrega ona kazu ne’e ba Ministeriu hodi kontinua investigasaun. Tanba ne’e, ami husu ba joven feto no mane sira ne’ebé hasoru situasaun hanesan atu labele subar sira nia problema ka tauk responsabilidade, tanba ida ne’e bele hamosu situasaun ne’ebé ladún di’ak”, nia hatete.
Kazu ne’e hamosu preokupasaun ne’ebé kle’an iha komunidade Maubisse. Aleinde destaka importánsia hosi aplikasaun lei, ida-ne’e mós hasa’e ona atensaun ba nesesidade ba apoiu sosiál, edukasaun saúde reprodutiva, no asisténsia ba adolexente sira no feto-klosan sira ne’ebé hasoru isin-rua ne’ebé la planeadu.
Elia da Costa husi Movimentu Rosas Mean hatete, Kazu soe bebe iha Timor-Leste mosu husi realidade kompleksu ne’ebé involves feto joven sira iha situasaun difisil, la’ós desizaun ida ne’ebé simples. Dadus hatudu katak problema ida ne’e liga ho gravidez la planu, limitasaun asesu ba saúde reprodutiva, Edukasaun, estigma sosial ne’ebé boot no ekonomiku. Feto sira ne’ebé soe bebe dala barak mak feto joven sira ne’ebé seidauk prontu fizikamente, emosional ka finanseiru.
“Pegunta mak ne’e oinsa ho formasaun ba saude reprodutiva halo maibe kontinua akontose? Anetes halo resporta ba pergunta ida ne’e ita presiza husu pergunta ida, formasaun ne’e se mak halo no ema ida halo ho kualifikadu oinsa? formasaun halo dala hira no iha ne’ebé no ba se? Formasaun ida ne’e inklui mane no inan aman sira ka lae? karik prosesu sira ne’e halo ona, mak kontinua akontese, bele konklui katak formasaun ba saúde reprodutiva deit la naton nudar baze forte atu ajuda joven sira ohin loron”, dehan Elia
Nune’e nia hatutan tan, “Hau hakrak lori ita ba hare katak situasaun ida ne’e akontese tanba fator stuturadu hanesan kiak, edukasaun ne’ebé la kualidade, ekonomia familia no sistema sosiedade ne’ebé patriakal. Tuir hau nia hanoin bainhira ita la rezolve problema sira ne’ebé hau temi mak formasaun saude reprotiva bele halo mós kazu sira ne’e kontinua akontese.”
Elia dehan Tan, “Triste tebes ohin loron ema hotu hare labarik no joven ida nu’udar resposabilidade inan aman deit no ida ne’e sala. Labarik no joven sira lolos ne’e laos responsabilidade inan aman deit, maibé responsabilidade sosiedade no Estadu. Sosiedade no Estadu iha resposanbilidade boot kuidadu labarik no joven sira; liu husi proteje no investimentu ba iha setor edukasaun no ekonomiku ho mos setór seluk ne’ebe bele hadia moris familia nian nune’e bele produs oan ida ne’ebé matenek, disiplina, resposanvel no hatene halo desizaun ba sira nia moris. Bainhira Estadu laiha politika oinsa atu ajuda liberta sosiedade husi kiak nsst, mak Estadu no sosiedade lalika hakfodak bainhira kazu sira nune’e mosu. Tanba ne’e tuir hau nia hanoin atu rezolve problema soe bebe no problema seluk iha Timor-Leste la naton deit ho formasaun sira maibe formasaun sira ne’e parte kiik ida, parte boot ne’ebé ita presiza tau atensaun no rezolve mak rezolve husi abut, mak hanesan eradika kiak, investe ba edukasaun ida kualidade ho ekuidade, harii modelu ekonomia ne’ebé laos estranjeiru deit mak hola parte maibe povu mós bele hola parte, dezenvolve setor turismu no isdustria hodi fo oportuidade ba kampu traballu no akomoda abilidade kreativu sira no rezolve problema dezenpregu”.Dehan feto Potensial Elia ba Jornalista Lian Orluli
Entertantu husi kazu ne’e Autoridade seguransa hatete katak prosesu legál la’o hela no husu ba parte hotu-hotu atu respeita prezunsaun inosénsia nian to’o desizaun tribunál nian ne’ebé finál no vinkulativu fó sai.
Dadus ne’ebé Media Lian Orluli Asesu husi, Aliansa Nasional Kontra Infantisídiu Timor-Leste (ANCI-TL) rejista kazu 58 infanticídiu iha Díli, Baucau, Manufahi, Ainaro, Liquiçá no Viqueque, entre 2015 no Agostu 2023 (dadus husi publikasaun Dilijente; https://chat.deepseek.com/a/chat/s/3b3a09ed-e04a-469b-8639-fa52b416579b)
Estudu UNFPA (2022) hateten Iha Timor-Leste, dadus indika katak 19% hosi joven-feto sira (20-24) kaben molok idade tinan 18 no 24% iha oan ida ona bainhira sira to’o iha tinan 20; https://plan-international.org/uploads/2022/01/tpem_report_tetun_low_def_48_pages_0.
Ekipa: Redasaun




































