Lian-Orluli-16/04/2026- Estatal haforsa estrutura Municipal liu husi formasaun no Planeamento jestaun instrumentu dezenvolvimentu Municipal hodi asegura jestaun planeamentu nian no envolve asistente tékniku ne’ebé bazeia ba dispozisaun lei númeru 4 alterasaun ba lei numeru 84.
Diretór Nasional Apoiu Dejemvolmentu, Januario Magalhaes, subliña katak objetivu primáriu estabelese Autoridade Municipu nian mak atu asegura katak Diretór Municipiu sira bele jere ho efetivu serbisu loroloron liu husi instrumentu jestaun planeamentu Municipiu nian. Tuir nia kna’ar ne’e hala’o liu husi envolve asistente tékniku sira ne’ebé servisu bazeia ba dispozisaun Lei Númeru 4, alterasaun ba Lei Númeru 84 kona-ba Administrasaun Municipiu.
“Formasaun ne’ebé ami hala’o ho durasaun loron ida no dezeña hanesan diálogu tékniku interativu entre aprezentadór sira teknik” dehan Januario Magalhaes, nudar director nasional apoiu dezsemvolvimnetu tutela iha sekretáario nia okos
Januario esplika katak nia ekipa sei hala’o mós vizita sira iha kampu hodi identifika lakuna ruma ne’ebé sei iha, tantu iha nivel governu sentrál no Municipiu nian, liuliu kona-ba papél asistente tékniku sira-nian.
Januario hatete liután katak prosesu tranzisaun ba hametin autoridade lokál sei hala’o tuir faze.
“ Ida-ne’e ho objetivu atu asegura katak Autoridade Municipu ida-idak bele fornese servisu sira tuir matadalan sira husi Administrasaun Municipiu no Estatutu sira Autoridade Municipu nian, hanesan iha Lei Númeru 34, alterasaun da6 ba Lei Númeru 84. Implementasaun servisu sira ne’e depende maka’as ba dezempeñu Diretór Servisu Tékniku nian iha Municipiu ida-idak,” Januario esplika.
Januario mós elojia dezempeñu hosi Autoridade Municipu nian hotu-hotu, ne’ebé nia avalia hatudu rezultadu pozitivu sira. Agora daudaun, nia eskritóriu hein hela desizaun ida hosi nivel superiór kona-ba pasu sira tuirmai.
Entretantu, asistente tékniku sira ne’e hatete katak kontinua hala’o sira nia knaar ho koordenasaun hosi Diretór Municipiu nian. Sira-nia knaar temporáriu no foka ba relatóriu dezempeñu tuir sira-nia responsabilidade ida-idak. Ho pasu ida-ne’e, hein katak governasaun administrativa Municipiu nian sei sai efetivu liután no bele hatán ho di’ak ba nesesidade sira servisu públiku nian.
Prezidente Autoridade Municipu Ainaro, Manuela Georjina Carmo Bucar, reafirma ninia kompromisu atu implementa estratéjia desentralizasaun tuir enkuadramentu legál ne’ebé aplikavel.
Prezidente Autoridade Municipu Ainaro, hatete katak nia eskritóriu nafatin iha kompromisu ba Dekretu Legál Númeru 34 tinan 2025 nian, ne’ebé hetan ona alterasaun oioin, inklui liu husi Dekretu Governu Númeru 6 tinan 2025 nian. Iha ninia deklarasaun, Manuela subliña importánsia husi papél lideransa nasionál hodi garante prontidaun ba implementasaun desentralizasaun.
Prezidente Autoridade Municipu Ainaro,hatutan tan líder sira tenke iha konfiansa no responsabilidade loloos atu hala’o prosesu.
“ideransa nasional tenke iha konfiansa atu hala’o servisu preparasaun ba desentralizasaun.Responsabilidade ba dezenvolvimentu ne’e iha ita hotu nia liman koletivu. implementasaun programa oras ne’e limitadu, partikularmente iha Munisípiu Ainaro”.Prezidente Autoridade nee dehan
Iha terenu, komunidade balun seidauk kompriende klean prosesu no objetivu desentralizasaun nian. Ba ida-ne’e, PAM husu ba parte hotu-hotu, inklui diretór sira, xefe departamentu sira, no pesoál tékniku sira hanesan ajente implementadór sira, atu serbisu ho profisionál no responsabilidade.
Lider Masimu Maunisipiu AInaro subliña katak konfiansa públiku tenke hasoru ho dezempeñu konkretu. Nia haktuir liu tan katak dokumentu PIDIM (Plano Integradu Dezenvolvimentu Munisipal) besik kompletu ona. Manuela mós hato’o ninia apresiasaun ba apoiu husi Asistente Tékniku Nasionál ne’ebé kontinua fó orientasaun durante prosesu tomak.
“Ita presiza hadi’a dokumentu submisaun finál hodi aliña ho nesesidade dezenvolvimentu nian”, Manuela hatutan.
Prezidente Autoridade ne’e mós subliña importánsia hosi pilar prinsipál haat iha planu dezenvolvimentu Municipiu nian ne’ebé orienta ba responsabilidade no sustentabilidade. Nia enkoraja parte interesada hotu-hotu atu kontinua koordena no diskute hodi rezolve lakuna sira ne’ebé maka sei iha.
“Ho koperasaun di’ak no solusaun sira ne’ebé apropriadu, ami iha konfiansa katak ami bele ultrapasa dezafiu oioin iha prosesu ne’e nia konklui”.nia hakotu
Jornalista ; Carla Ximenes Xavier
Editor : Clementina Fatima





































